10 Linuxi levitamist ja nende sihitud kasutajaid

Tasuta ja avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemina on Linux sünnitanud aja jooksul mitmeid levitusi, laiendades oma tiibu, et hõlmata suurt kasutajaskonda. Alates töölaua-/kodukasutajatest kuni ettevõttekeskkondadeni on Linux taganud, et igas kategoorias on midagi rõõmu tunda.

Selles juhendis tuuakse välja 10 Linuxi jaotust ja selle eesmärk on valgustada, kes on nende sihitud kasutajad.

1. Debian

Debian on tuntud emana populaarsetele Linuxi distributsioonidele nagu Deepin, Ubuntu ja Mint, mis on taganud kindla jõudluse, stabiilsuse ja võrreldamatu kasutuskogemuse. Viimane stabiilne väljaanne on Debian 10.5, Debian 10 värskendus, mis on kõnekeeles tuntud kui Debian Buster.

Pange tähele, et Debian 10.5 ei moodusta Debian Busteri uut versiooni ja on ainult Busteri värskendus koos uusimate värskenduste ja lisatud tarkvararakendustega. Lisatud on ka turvaparandused, mis lahendavad juba olemasolevaid turbeprobleeme. Kui teil on oma Busteri süsteem, pole seda vaja ära visata. Lihtsalt tehke APT paketihalduri abil süsteemiuuendus.

Debiani projekt pakub üle 59 000 tarkvarapaketi ja toetab laias valikus personaalarvuteid, kusjuures iga väljaanne hõlmab laiemat süsteemi arhitektuuri. Ta püüab leida tasakaalu tipptasemel tehnoloogia ja stabiilsuse vahel. Debian pakub 3 silmapaistvat arenguharu: stabiilne, testimine ja ebastabiilne.

Stabiilne versioon, nagu nimigi ütleb, on kindel, sellel on täielik turvatugi, kuid kahjuks ei tarnita seda kõige uuemate tarkvararakendustega. Sellegipoolest on see stabiilsuse ja töökindluse tõttu ideaalne tootmisserveritele ning sobib ka suhteliselt konservatiivsetele töölauakasutajatele, kes ei pahanda uusimate tarkvarapakettide olemasolu. Debiani stabiilne on see, mida tavaliselt oma süsteemi installite.

Debiani testimine on jooksev versioon ja pakub uusimaid tarkvaraversioone, mis on veel stabiilsesse versiooni aktsepteeritud. See on järgmise stabiilse Debiani väljalaske arendusetapp. See on tavaliselt täis ebastabiilsuse probleeme ja võib kergesti puruneda. Samuti ei saa see oma turvapaiku õigeaegselt. Uusim Debiani testimise väljaanne on Bullseye.

Ebastabiilne distro on Debiani aktiivne arendusetapp. See on eksperimentaalne levitamine ja toimib suurepärase platvormina arendajatele, kes panustavad koodi aktiivselt, kuni see läheb üle testimise etapile.

Üldiselt kasutavad Debiani miljonid kasutajad tänu pakendirikkale hoidlale ja stabiilsusele, mida see pakub eriti tootmiskeskkondades.

Laadige alla Debiani ISO-pildid: http://www.debian.org/distrib/.

2. Gentoo

Gentoo on professionaalseks kasutamiseks loodud distro ja eksperdid, kes võtavad sõnast go arvesse seda, milliste pakettidega nad töötavad. Sellesse kategooriasse kuuluvad arendajad, süsteemide ja võrkude administraatorid. Sellisena pole see ideaalne Linuxi algajatele. Gentoo on soovitatav neile, kes soovivad põhjalikumalt mõista Linuxi opsüsteemi häid külgi.

Gentoo tarnib paketihaldussüsteemi, mis on tuntud kui portage ja mis on omane ka teistele distrodele, näiteks Calculate Linux, mis põhineb Gentool ja on sellega tagasi ühilduv. See on Pythoni põhine ja põhineb sadamate kogude kontseptsioonil. Sadamakogud on BSD-põhiste distrode, näiteks OpenBSD ja NetBSD, pakettide ja komplektide komplektid.

Gentoo allalaadimine ja installimine: http://www.gentoo.org/main/en/where.xml.

3. Ubuntu

Canonicali loodud ja hooldatud Ubuntu on üks populaarsemaid Linuxi distrosid, mida naudivad kogu maailmas nii algajad, keskkasutajad kui ka professionaalid. Ubuntu oli mõeldud spetsiaalselt algajatele Linuxis või neile, kes lähevad üle Macist ja Windowsist.

Vaikimisi tarnitakse Ubuntu koos GNOME-i töölauakeskkonnaga iga päev pakendis olevate rakendustega nagu Firefox, LibreOffice ja videopleieritega nagu Audacious ja Rhythmbox.

Uusim versioon on Snapi paketid ja murdosa skaleerimise funktsioon, mis pakub tuge kõrglahutusega kuvaritele.

Ubuntu on aluseks mitmetele teistele Linuxi distributsioonidele. Mõned Ubuntu 20.04 põhised jaotused hõlmavad Lubuntu 20.04 LTS, Kubuntu 20.04 ja Linux Mint 20.04 LTS (Ulyana).

Tänu oma kasutajasõbralikkusele ja elegantsele kasutajaliidesele on Ubuntu ideaalne töölaua kasutajatele ja uustulnukatele, kes üritavad oma pead Linuxi ümber keerata. Nad saavad hõlpsasti alustada vaikerakendustega, nagu varem öeldud, kui nad töötavad Linuxi paremaks mõistmiseks.

Tasub mainida multimeediatootmisele suunatud Ubuntu Studiot. See on suunatud loovisikutele, kes soovivad teha karjääri graafika, fotograafia, heli ja video tootmisel.

Laadige alla Ubuntu ISO pilt: https://ubuntu.com/download/desktop.

4. Linuxi rahapaja

Linux Mint on ülipopulaarne kogukonnapõhine Linuxi distribuutor, mis põhineb Ubuntul. On ületatud aega, et pakkuda üht kõige elegantsemat ja kasutajasõbralikumat jaotust, mida armastavad nii töölaua kasutajad kui ka professionaalid. Hoolimata viimase versiooni - Mint 20 - vaidlustest, mis vaikimisi snaptoe loobub, on Mint endiselt stabiilne, võimas ja silmapaistev Linuxi distributsioon.

Kiirtoe lubamiseks käivitage lihtsalt käsud:

$ sudo rm /etc/apt/preferences.d/nosnap.pref
$ sudo apt update
$ sudo apt install snapd

Ubuntu 20.04 LTS-i põhjal on Mint 20 saadaval kolmes töölaua väljaandes - Cinnamon, XFCE ja MATE. Mint on loobunud 32-bitiste versioonide toetamisest ja on saadaval ainult 64-bitises versioonis. Kapoti all sõidab Linux Mint 20 Linuxi kernel 5.4-l koos uute täiustustega, näiteks AMD Navi 12, Intel Tiger Lake CPU ja NVIDIA GPU täiustatud toega. Lisaks on üldine kasutajaliides saanud uuendatud lihvitud ikoonide, uute teemade, kõrge eraldusvõimega taustapiltide ja retušeeritud tegumiriba.

Uute funktsioonide hulka kuulub Warpinator, mis on failide jagamise programm, mis töötab LAN-is, ja HiDPI-ekraanide osade suuruse suurendamise funktsioon teravamate ja karedamate piltide nautimiseks. Samuti saate igapäevaseks kasutamiseks muid rakendusi, nagu Firefox, LibreOffice, Audacious muusikapleier, Timeshift ja Thunderbird.

Kui soovite, et kiire ja stabiilne Linuxi töölaud täidaks igapäevaseid töölauaülesandeid, kuulaks muusikat, vaataks videoid ja isegi mängiks, on Mint levitatav. Mint 20 on pikaajaline versioon ja seda toetatakse kuni aastani 2025. Meil on artikkel Mint 20 arvutisse installimise kohta.

Laadige alla Linux Mint ISO pilt - https://linuxmint.com/download.php

5. Red Hat Enterprise Linux

RHEL-i lühendina on Red Hat Enterprise Linux ettevõtte või ärilistel eesmärkidel loodud Linuxi distributsioon. See on üks juhtivaid avatud lähtekoodiga alternatiive teistele varalistele süsteemidele, näiteks Microsoftile. Red Hat on tavaliselt parim valik serverikeskkondades, arvestades selle stabiilsust ja korrapäraseid turvapaiku, mis suurendavad selle üldist turvalisust.

Selle saate hõlpsalt seadistada füüsilistesse serveritesse, virtuaalsetesse keskkondadesse nagu VMware, HyperV ja ka pilve. Red Hat on konteineritehnoloogias teinud suurepärast tööd tänu Kubernetese ümber ehitatud hübriidsele pilvekeskkonnale OpenShift PaaS (platvorm kui teenus).

Redhat koolitab ja sertifitseerib süsteemiadministraatoreid spetsiaalsete kursuste kaudu nagu RHCE (Red Hat Certified Engineer).

Seal, kus tõhusus, turvalisus ja stabiilsus on esmatähtsad, on RHEL ideaalne distro, mida valida. RHEL on liitumispõhine ja liitumist pikendatakse igal aastal. Litsentsi saate osta mitmetele tellimusmudelitele, nagu Linux Developer Workstation, Linux Developer Suite ja Linux for Virtual Datacenters.

Traditsiooniliselt on Red Hat ja selle derivaadid, näiteks CentOS, kasutanud vaikepaketi haldurina DNF-i. RHELi levitamiseks kasutatakse kahte peamist hoidlat - AppStreami hoidlat ja BaseOS-i.

AppStreami hoidla (Application Stream) pakub kõiki tarkvararakendusi, mille soovite oma süsteemi installida, samas kui BaseOS pakub rakendusi ainult süsteemi põhifunktsioonide jaoks.

Lisaks saate ka Red Hati arendajaprogrammi.

6. CentOS

CentOS projekt on kogukonnapõhine tasuta operatsioonisüsteem, mille eesmärk on pakkuda tugevat ja usaldusväärset avatud lähtekoodiga ökosüsteemi. RHEL-i põhjal on CentOS suurepärane alternatiiv Red Hat Enterprise Linuxile, kuna seda saab tasuta alla laadida ja installida. See annab kasutajatele RHEL-i stabiilsuse ja usaldusväärsuse, võimaldades samal ajal nautida tasuta turva- ja funktsioonivärskendusi. CentOS 8 on lemmik Linuxi entusiastide seas, kes soovivad nautida RHEL-i eeliseid.

Uusim versioon on CentOS 8.2, mis on CentOS 8 kolmas iteratsioon. See tugineb App stream ja BaseOS hoidlatele ning tarnitakse uusimate tarkvarapakettidega nagu Python 3.8, GCC 9.1, Maven 3.6 jne.

Laadige alla CentOS 8 - https://www.centos.org/centos-linux/.

7. Fedora

Fedora on juba mõnda aega kuulus ühe kõige kasutajasõbralikumate distrode hulka tänu oma lihtsusele ja pakendivälistele rakendustele, mis võimaldavad uustulnukatel hõlpsasti alustada.

See on võimas ja paindlik operatsioonisüsteem, mis on kohandatud laua- ja sülearvutite, serverite ning isegi IoT ökosüsteemide jaoks. Fedora, täpselt nagu CentOS, põhineb Red Hatil ja on enne ettevõtte etappi üleminekut tegelikult Red Hati testimiskeskkond. Sellisena kasutatakse seda tavaliselt arendamise ja õppimise eesmärgil ning see on arendajatele ja õpilastele kasulik.

Fedora on mõnda aega kasutanud DNF-i paketihaldurit (ja kasutab seda endiselt vaikepaketi haldurina) ning pakub RPM-i tarkvarapakettides uusimat ja parimat. Uusim Fedora on Fedora 32.

Laadige alla Fedora Linux - https://getfedora.org/.

8. Kali Linux

Ründava julgeoleku arendatud ja hooldatud Nmap, Metasploit Framework, Maltego ja Aircrack-ng.

Kali Linux on mõeldud küberturvalisuse ekspertidele ja üliõpilastele, kes soovivad läbida levitamise teste. Tegelikult annab Kali tööstusharu standarditele vastavad sertifikaadid nagu Kali Linux Certified Professional.

Kali kasutab APT paketihaldurit ja uusim versioon on Kali 2020.2 ning siin on juhend Kali 2020.2 installimiseks.

Laadige alla Kali Linux - https://www.kali.org/downloads/.

9. Arch Linux

Arch Linux on kerge ja paindlik geeky Linuxi distribuutor, mis on mõeldud edasijõudnutele või Linuxi ekspertidele, kellele on väga tähtis installitav ja töötavad teenused. See annab kasutajatele vabaduse kohandada või konfigureerida süsteemi vastavalt oma eelistustele. Lühidalt öeldes on Arch mõeldud kasutajatele, kes tõesti teavad Linuxiga töötamise pisiasju.

Arch on jooksev versioon, mis tähendab, et seda värskendatakse pidevalt uusimale versioonile ja kõik, mida vajate, on terminali pakettide värskendamine. See kasutab Pacmani vaikepaketi haldurina ja kasutab AUR-i (Archi kasutajahoidla), mis on tarkvarapakettide installimise kogukond ja uusim versioon on 2020.09.01.

Laadige alla Arch Linux - https://www.archlinux.org/download/.

10. OpenSUSE

SUSE hüpe, mis on punktiväljaanne, mis on suunatud nii töölaua kasutajatele kui ka ettevõtte arendamisele ja testimiseks. See muudab selle ideaalseks valikuks avatud lähtekoodiga arendajatele ja süsteemiadministraatoritele.

Teiselt poolt on sellel SUSE Tumbleweed, jooksev väljaanne, mis pakkib uusimad tarkvarakogumid ja IDE-d ning on kõige lähemal verejooksu levitamisele. TumbleWeed on mis tahes energiatarbija või tarkvaraarendaja tükk tänu ajakohaste pakettide olemasolule, nagu kontorirakendused, GCC kompilaator ja kernel.

OpenSUSE tugineb tarkvarapakettide haldamisel Yasti paketihaldurile ning on soovitatav arendajatele ja süsteemiadministraatoritele.

Laadige alla OpenSUSE Linux - https://www.opensuse.org/.

Muidugi on see vaid käputäis olemasolevaid Linuxi jaotusi ja see pole sugugi ammendav loetelu. Linuxi distrosid on üle 600 ja aktiivses arenduses umbes 500. Siiski tundsime vajadust keskenduda mõnele laialt levinud distrosele, millest mõned on inspireerinud teisi Linuxi maitseid.