5 parimat käsureaarhiivi tööriista Linuxile - 1. osa

Igapäevases elus puutume kokku igasuguste platvormide arhiivitud failidega, olgu need siis Windows, Mac või Linux. Kõigile platvormidele on saadaval mitu rakendusprogrammi arhiivifailide loomiseks ja nende tihendamiseks. Mis puutub Linuxi platvormi tööle, siis peame arhiveeritud failidega väga sageli tegelema.

Siin artiklis käsitleme tavapärases Linuxi jaotuses saadaval olevaid arhiivitööriistu, nende funktsioone, näiteid jne. Artikkel jagatud kaheks osaks, millest igaüks sisaldab viit käsureaarhiivi tööriista (st kokku 10 parimat käsureaarhiivi tööriista).

Arhiivifail on tihendatud fail, mis koosneb ühest või mitmest arvutifailist koos metaandmetega.

  1. Andmete tihendamine
  2. krüptimine
  3. failide liitmine
  4. Automaatne ekstraktimine
  5. Automaatne installimine
  6. Allikate maht ja meediumiteave
  7. failide ulatus
  8. kontrollsumma
  9. Teave kataloogi struktuuri kohta
  10. muud metaandmed (andmed andmete kohta)
  11. Vigade avastamine

  1. Salvestage arvutifailide süsteem koos metaandmetega.
  2. Kasulik faili kohalikul edastamisel.
  3. Kasulik failide edastamiseks veebi kaudu.
  4. Tarkvarapakendirakendus.

Järgmine kasulik arhiveerimisrakendus Linuxi standardses jaotuses:

1. tõrva käsk

tõrv on tavaline UNIX/Linuxi arhiveerimisrakenduse tööriist. Varases staadiumis oli see lindilearhiiviprogramm, millest järk-järgult arendatakse üldotstarbelist arhiivipaketti, mis on võimeline igasuguseid arhiivifaile käsitsema. tõrv aktsepteerib paljusid valikutega arhiveerimisfiltrit.

  1. -A: lisage tõrvafailid olemasolevatesse arhiividesse.
  2. -c: looge uus arhiivifail.
  3. -d: võrrelge arhiivi määratud failisüsteemiga.
  4. -j: bzip arhiiv
  5. -r: lisage failid olemasolevatesse arhiividesse.
  6. -t: loetleb olemasolevate arhiivide sisu.
  7. -u: arhiivi värskendamine
  8. -x: eraldage fail olemasolevast arhiivist.
  9. -z: gzip arhiiv
  10. –delete: failide kustutamine olemasolevast arhiivist.

Looge tõrvaarhiivi fail.

# tar -zcvf name_of_tar.tar.gz /path/to/folder

Tõrva arhiivifaili lahti pakkimine.

# tar -zxvf Name_of_tar_file.tar.gz

Täpsemate näidete saamiseks lugege Linuxi 18 tõrvakäskude näidet.

shar käsk

shell, mis tähistab Shelli arhiivi, on shelliskript, mille käivitamisel failid luuakse. shar on iseliikuv arhiivifail, mis on pärandiliide ja vajab failide väljavõtmiseks Unix Bourne Shelli. sharil on eelis olla lihttekst, kuid see on potentsiaalselt ohtlik, kuna väljastab käivitatava faili.

  1. -o: salvestage väljund arhiivifailidesse vastavalt võimalusele.
  2. -l: piirake suvandis määratud väljundi suurust, kuid ärge jagage seda.
  3. -L: piirake suvandis määratletud väljundi suurust ja jagage see.
  4. -n: jagamisfailide päisesse lisatav arhiivi nimi.
  5. -a: lubage päiste automaatne genereerimine.

Märkus. Valik ‘-o’ on vajalik, kui kasutatakse valikut ‘-l’ või ‘-L’, ja suvandi ‘-n kasutamisel on vajalik valik--n.

Looge jagamise arhiivifail.

# shar file_name.extension > filename.shar

Extract Shar arhiivifail.

# unshar file_name.shar

3. ar käsk

ar on arhiivide loomise ja manipuleerimise utiliit, mida kasutatakse peamiselt binaarobjektide failide teekide jaoks. ar tähistab arhiivijat, mida saab kasutada mis tahes eesmärgil arhiivi loomiseks, kuid see on suures osas asendatud tõrvaga ja nüüd kasutatakse seda ainult staatiliste teegifailide loomiseks ja uuendamiseks.

  1. -d: kustutage moodulid arhiivist.
  2. -m: teisaldage liikmed arhiivi.
  3. -p: printige määratud arhiivi liikmed.
  4. -q: Kiire lisa.
  5. -r: sisestage arhiivi faililiige.
  6. -s: lisage arhiivi register.
  7. -a: lisage arhiivi olemasolevatele liikmetele uus fail.

Looge arhiiv, kasutades staatilise teegiga tööriista ‘ar’, öeldes „libmath.a’, kusjuures objektifailid „alamstrakt” ja „jagamine” on

# ar cr libmath.a substraction.o division.o

Arhiivifaili „ar” väljavõtmiseks.

# ar x libmath.a

cpio tähistab kopeerimist sisse ja välja. Cpio on Linuxi üldotstarbeline failiarhiivija. Seda kasutavad aktiivselt nii RedHat Package Manager (RPM) kui ka Linuxi kerneli initramfid, aga ka oluline arhiivimistööriist Apple Computer’s Installeris (pax).

  1. -0: loe uue rea asemel nullmärgiga lõpetatud failinimede loendit.
  2. -a: lähtestage juurdepääsuaeg.
  3. -A: lisa.
  4. -b: vahetada.
  5. -d: koostage katalooge.

Looge ‘cpio’ arhiivifail.

# cd tecmint
# ls

file1.o file2.o file3.o

# ls | cpio  -ov > /path/to/output_folder/obj.cpio

Cpio arhiivifaili väljavõtmiseks.

# cpio -idv < /path/to folder/obj.cpio

5. Gzip

gzip on standardne ja laialdaselt kasutatav failide tihendamise ja dekompressimise utiliit. Gzip võimaldab failide liitmist. Faili tihendamisel gzip-ga väljastatakse tarball, mille formaat on * * .tar.gz ’või‘ * .tgz ’.

  1. –stdout: toodab väljundit standardväljundil.
  2. –to-stdout: toodab väljundit standardväljundil.
  3. –dekompressimine: faili lahti pakkimine.
  4. –pakendamata: faili lahti pakkimine.
  5. -d: faili tihendamine.
  6. -f: jõu kokkusurumine/dekompressioon.

Looge arhiivifail ‘gzip’.

# tar -cvzf name_of_archive.tar.gz /path/to/folder

Gzip-arhiivifaili ekstraktimiseks.

# gunzip file_name.tar.gz

Ülaltoodud käsk tuleb edastada, millele järgneb käsk allpool.

# tar -xvf file_name.tar

Märkus: „gzip” arhitektuur ja funktsionaalsus raskendavad rikutud „gzipped tar archive” faili taastamist. Soovitatav on teha gzip-ga olulistest failidest mitu varukoopiat erinevates asukohtades.

Praeguseks kõik. Teistest Linuxi jaoks pakutavatest tihendus- ja dekompressimisrakendustest räägime oma järgmises artiklis. Siiani olge Tecmintiga kursis ja ühenduses. Ärge unustage meile allpool kommentaaride jaotises oma väärtuslikku tagasisidet anda.